Visioon Eesti infoühiskonna 2020 arengukavast - mis on realiseerunud ja mis mitte?

Aastatel 2012-2013 välja töötatud Eesti infoühiskonna arengukava aastaks 2020 sisaldab mitmeid üllaid ja ambitsioonikaid visioone IKT valdkonna arengute osas, kuid mitte kõik neist ei ole tänaseks tõeks saanud. Mis rohkem ja mis vähem või üldse mitte?

"Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest." Seda visiooni võib küll pigem teostatuks lugeda, sest internet of things ja e-kaubandus teevad oma võidukäiku, veebikaubandus kasvab Eestis 25-30% aastas, online ostukeskkonnad on valdavalt turvalised, lihtsad, kiired ja mugavad ning jätkuvalt jääb arusaamatuks, kelle jaoks neid ostukeskuseid juurde ehitatakse? Boltid ja Woltid kiirendavad jalavaeva ja vaid paari klikiga saab pea igast restoranist tuua eine enda juurde tehes seejuures rohkem tööd või nautides vabaaega. Kodumasinad on nutikad, suhtlevad omavahel, võimaldavad kaugteel juhendamist ja annavad märku, kui miski mure on lähenemas. Inimeste elu on muutunud oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks läbi IKT toodete ja teenuste.

"Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele." Selle visiooni täitumisega pigem ei saa nõustuda, jätkuvalt ei paista kuskilt otsast välja, et tervishoiusektoris süsteemid omavahel suhtleksid ja info liiguks või saaks rääkida millegi ennetamisest. On olemas küll miskid süsteemid, kuhu läbi eesti.ee portaali sisse logida saab ja enda andmeid vaadata, kuid enamus inimesi pole sellest kuulnudki. Olles hiljuti läbi lähedase kokku puutunud ka hoolekande valdkonnaga, siis ka sealt ei paistnud seda välja - asjad liiguvad ainult siis kui inimene ise aktiivne on ja erinevaid osapooli läbi käib, end kurssi viib, nõuab, helistab ja kirjutab.

Kasutatud kirjandus:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
https://www.ituudised.ee/uudised/2019/03/19/veebikaubandus-kasvab-eestis-25-30-aastas

Uudistevoo mõjud info tarbimise kiirusele ja hulgale

Uue meedia üks kompenente on uudisevood, mille üks hetke levinumaid tehnoloogiaid on RSS (Rich Site Summary või Really Simple Syndication). RSSi levikule on kaasa aidanud ajaveebide suur populaarsus, sest RSS-vormingus kokkuvõtted on mugav vahend operatiivse info saamiseks huvipakkuva veebilehe muutmisest. Ehk ühest küljest on see muutnud inimeste elu oluliselt mugavamaks, et ise ei pea huvipakkuvatest kohtadest otsimas käima, kas on mingit uut infot, ei maga midagi n-ö maha ja samas on see kindlasti suurendanud info tarbimise hulka, sest need jooksevad pideva voona silme ette.

Ent samas see võibki muutuda kiiresti üsna koormavaks - kui mõni huvipakkuv ajaveeb võib-olla postitab päevas korra, siis uudisteportaalid pommitavad minutites. Näiteks mu enda kogemustest tuleb meelde Postimehe äpp, mille puhul vähemalt tol hetkel kui mina selle tõmbasin ei olnud võimalik välja lülitada push notificationeid ehk telefonis käis pidev disko, kus teavitati igast võimalikust uudisest. Ei pea vist mainima, et see äpp lahkus mu telefonist väga kiiresti ja comebacki pole teinud - kas olen mina millestki valesti aru saanud või enamuse jaoks on see okei?

Kasutatud kirjandus:
https://copyblogger.com/what-the-heck-is-rss/
https://en.wikipedia.org/wiki/RSS
http://itspets.ee/wp_super_faq/mis-rss-uudisevoog/

Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost

Tänases blogipostituses võtan kirjutada kahest internetti oma olemuselt defineerinud nähtusest: Usenet uudisgrupid ning BBS (Bulleting Board Systems). Esimene neist on alles veel tänapäevalgi ning olnud otseseks või kaudseks eeskujuks kõikmõeldavatele tänapäevastele internetifoorumitele, online-mõttevahetustele ning tõenäoliselt ka paljuvihatud internetikommentaariumidele. Usenet (alates 1979) oli oma olemuselt esimene foorum, kuigi oma IT-alaselt ülesehituselt kardinaalselt erinev tänapäevasest. Oma eesmärgilt - postitada teemasid ja vastuseid (tõsi küll, igati plain-text), on Usenet ja selle alternatiivsed järeltulijad (foorumid jmt) jäänud muutumatuks. Kellel on probleem oma arvutiga, kel veekeetjaga - Usenetist sai ja saab asjaomastelt vastuseid.

Muidugi mida aega tagasi, seda eksklusiivsem Usenet oma kasutuselt oli ning seda rohkem “häkkereid” seal viibis ja teemad olid eeskätt tehnika, IT ning sellega seonduv. Tänasel päeval tänu n-ö “tänapäevasele” internetile ning selle levikule võib Usenetist (ja foorumitest) leida teemasid absoluutselt igale valdkonnale, inimesele ja tõenäoliselt ka probleemile, “kui see on olnud, on sellest kirjutatud”.

IT arhitekuurselt on algne Usenet olemuselt täielik klient-server, kuhu pidi üle telefoniliini sisse helistama. Tõsi küll, serverid replitseerisid omavahel andmeid ja seega ühes Usenet-serveris postitatud teemad jõudsid kiiresti ka teistesse, näiteks ee.arvutid.unix replitseerus ilusti ka Soome vastavasse serverisse ja vastupidi. Kasutajal piisas pratikas “tellida” uudisgruppe vaid ühest serverist. 

Useneti kasutatakse veel tänapäevalgi selle mõtte “tõsiusklike” poolt ning kättesaadavust parandavad ka veebiliidesed (nt Google Groups). Usenet on toonud maailma mõisted nagu näiteks FAQ ja Spam.

Bulletin Board Services (BBS), erinevalt Usenetist, on tõeline relikt IT maailmas ega sellisel kujul eesmärgipäraselt enam ei eksisteeri (keegi ei keela seda üles seada ega kasutada, aga praktilne väärtus puudub). Kui erinevad suhtluskanalid ja -lähenemised tänapäeval tulevad ja lähevad läbi uute kohe-murran-maailma-ja-võidan start-uppide, kuid olles peale aastat unustuses (Goole Wave?), on BBS loonud mõiste kui esimene laiaulatuslik infovahetuskeskkond, mis eksisteeris enne internetti. 

BBSi alguseks loetakse 70-ndaid ja selle puhul ühendusid kasutajad modemiga sisse helistades serverisse, kust sai faile üles ja alla laadida ning kirjutada ja lugeda vastavates teemades (paljuski sarnane Usenetiga). Olid ka mängud ja jututoad. BBS on selles osas tänapäevase interneti, sotsiaalvõrgustike eelkäija. Tim-Berners Lee WWW ning odavamad internetiühendused ja Mosaici veebibrauseri loomine tekitas palju uusi võimalusi.

Kasutatud kirjandus:

https://www.livinginternet.com/u/u.htm

https://www.giganews.com/usenet-history/

https://whatis.techtarget.com/definition/bulletin-board-system-BBS

https://www.networkworld.com/article/3220488/history-of-computers-part-1-the-bulletin-board-system.html

Lootustandvad IT-lahendused, mis ei tõusnud lendu

Peaaegu mitte keegi ei kujutaks tänasel päeval enda elu ette rohkete edukate tehnoloogiavahenditeta, kuid nagu iga lendu tõusnud start-upi kohta on sadu neid, millel nii hästi ei läinud on ajaloost võtta suurel hulgal näiteid huvitavatest ja lootustandvatest IT-lahendustest, mis mingil põhjusel ei saavutanud suuremat edu või mängisid selle kiiresti maha.

Blackberry telefonid ja seadmed - õppisin 2004-2006 välismaal rahvusvahelises koolis ja mäletan kuidas nii mõnelgi Põhja-Ameerikast pärit õppuril oli Blackberry telefon, mis tekitas huvi ja tundus olevat järgmine suur hitt, mis ka Euroopa turu ja väikse Eesti vallutab, kuid seda ei juhtunud. 2010. aastal olid nad Nokia järel populaarsuselt maailma teine nutitelefonide müüja, kuid täna täiesti tundmatu suurus.

Kindlasti võiks eelist omanud, aga selle maha mänginud näidete alla tuua ka oma aja juhtiva otsingumootori Yahoo, kellele Google end 90ndate lõpus müüa pakkus ja mis aastal 2000 oli väärt 125 miljardit dollarit, kuid kiiresti tähtsust hakkas kaotama ja 2016 sisuliselt uksed sulges. Peamiseks põhjuseks peeti seda, et nad ei suutnud piisavalt hästi trendidega kaasas käia, võimalusi ära kasutada või teostasid mõttetuid tehinguid.

Kallis ja konkreetne näide minevikust, mille laadseid leiab eile, täna ja homme - US Air Force pani 6 aastaga miljard dollarit magama infosüsteemi peale, mida kasutusele ei võetudki, sest saadi aru, et läheks veel vähemalt miljard, et saavutada veerand sellest, mida algselt plaaniti. Selle kõrval on Eesti SKAIS2 ja korstnasse kirjutatud 5 miljonit eurot puhas kommiraha. Probleem väga tihti tundub seisnevat selles, et ambitsioonikalt minnakse püüdma n-ö ladvaõunu ja tutte-vilesid, kui keskendudakse väga hästi töötava ja skaleeritava MVP loomisele, mille peale hiljem edasi ehitada.



Kasutatud kirjandus:
https://www.businessinsider.com/blackberry-smartphone-rise-fall-mobile-failure-innovate-2019-11
https://et.wikipedia.org/wiki/BlackBerry
https://www.visualcapitalist.com/chart-rise-fall-yahoo/
https://www.nytimes.com/2012/12/09/technology/air-force-stumbles-over-software-modernization-project.html