Kes on IT proff?

Kes on professionaal? ÕS ütleb, et elukutseline, mitteamatöör, meister. Saab siis selle eest raha, au ja kuulsust? Kes on IT proff Eestis tänasel päeval? Võhiku jaoks ilmselt iga inimene, kes töötab miskil arvutimaailmaga seotud erialal. Olukorras, kus IT inimesi on tikutulega otsitud ja alati puudu, palgad on taevapiirimail ja n-ö iga loll võib end spetsialistiks pidada, on uue suure majanduslanguse lävepakul huvitav arutleda, kes siis ikkagi on IT professionaal ja kas proffil on ka eelis rasketes oludes edukamalt toime tulla?

Kohe kumab peas küsimus, mis on spetsialisti ja proffessionaali vahe? Mulle tundub, et spetsialist on keegi, kes on omal ametikohal väga kogenud ja tunneb seda süvitsi, kuid pigem kitsamalt, kuid vähemalt tänapäevaselt IT professionaalilt eeldatakse erialast haridust, sertifikaate/koolituste läbimist, aastaid valdkonna kogemust ning pidevat tahet edasi areneda, näha seoseid teiste aladega. IT spetsialist võib olla mingis konkreetses teemas väga tugev, nt süsteemianalüüsis või rakenduste administreerimises, aga professionaal peaks olema laiema ettevalmistuse ja kogemusega ning võimeline andma seda edasi ka teistele. Hea IT proff ei tohiks ainuüksi olema suuteline teiste IT-alaseid muresid lahendama, vaid seda ka inimkeeli võhikutele selgitama. Hea IT proff on pidevas enesearengus ja kursis uute trendidega, sest IT ei ole kindlasti valdkond, mida saaks n-ö ära õppida ja selle pealt enda ametikohal surmani töötada. Olenemata rollist või ametikohast suhtleb IT proff ka teiste valdkonna tegijatega, teab, kes on omal alal tugevad tegijad ja innovaatorid ning kes keskpärased töötegijad. IT proff ei piira ennast mõne konkreetse progemiskeele, andmebaasi või projektijuhtimise raamistikuga - ta suudab näha suuremat pilti ja konkreetseid vajadusi ning kasutab eelpoolmainituid kui tööriistu.

IT proff Eestis teab millised on suured IT ettevõtted, kuidas toimetab sellel alal riik, millised on siinsed edukad start-upid. IT professionaal on huvitatud enda valdkonnast ja selle edendamisest, hoiab silma peal, mis toimub ka laiemas maailmas. IT professionaal teab, milles ta on hea ning leiab võimalusi kuidas saada veel paremaks. Haridus, koolitus või paber ei näita üksi veel midagi, kuid kindlasti on üheks professionaalsuse mõõdikuks ka asjakohased sertifikaadid - projektijuhtidel ja analüütikutel nt Scrum või Price2, arendajatel Java SE 8/11, testijatel ISTQB jne. 

IT proffil ei ole ühest kindlat definitsiooni, kuid selleks, et sind võetaks tõsiselt ja sel alal usaldataks tuleb tegutseda sihipäraselt ja pidevalt.

Kasutatud kirjandus:
https://www.educba.com/it-professional/
https://www.itworldcanada.com/blog/what-does-it-professional-really-mean/86353
https://www.dynamixsolutions.com/what-is-an-it-professional-and-what-does-one-do/

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Käesoleva võrdlemisi põnev teemakäsitlus on mitmetahuline - ühelt poolt juriidika, teisalt eetika.
Alustan nende mõistete definitsioonist:
Kui arendaja loob tarkvara, oma lõbuks, oma otstarbeks ja paneb kõigile netti alla laadida, siis olenevalt selle komplekssusest võib paljudel teistel olla huvi (osa) seda tarkvara kasutada. Millal tohib, millal ei tohi? Kui naabrlinna-Ants oma pere eelarvet selle abil kasutab, ei tohiks olla ju muret. Kui aga Oracle selle endale kasutusse võtab ja korraliku raha eest edasi müüb, tekib selgelt põhjendatud ootus tulule ka endale. Eetikaküsimus - miks mitte siis kasutada koodi, kui sulged selle kinnisesse lähtekoodi kompileerituna ja keegi kunagi ei saa teada? Ei saagi.

Aga ei tohi. Copyright (eesti k ehk lähim "autoriõigus") sätestab, kuidas tohib intellektuaalomandit kasutada, muuta, levitada. Laialdaselt see tähendab, et ühtegi seda asja ei tohi teha ilma autori nõusolekuta.

Copyleft (parema mõiste puudumisel "vastupidine autorõigus") sätestab vastupidiselt vaikimisi õigused intellektuaalomandit levitada ja muuta ja luua "alus" uutele intellektuaalomanditele originaalist lähtuvalt.

Juriidiliselt eksisteerib palju litsenseerimismudeleid ja autorite poolt valitavaid võimalusi, mis peavad piirama selliseid tegevusi. Alustades tähtsamast - kas ja kuidas loodud tarkvara tohib levitada.
Peamiselt keskenduksin siin just konkreetsetele litsenseerimismudelitele nagu GNU GPL, Apache ja BSD.

Laialdaselt on BSD neist kõige "lõdvem": sinu koodi võib kasutada sisuliselt igaüks ilma piirangutega: arendada edasi, kasutada kommertseesmärkidel ning ka suletud lähtekoodis. Sisuliselt - tore et levitasid oma toodet, ma müün seda edasi või osana enda tootest, raha eest. Parim näide tarkvaramaailmast on laialdaselt levinud Django, React ja Go. Nendel teekidel/platvormidel arendatud tarkvara võib igaüks müüa või tasuta jagada nii suletud kui avatud koodiga. Ja näiteid, mis nendel keeltel on kirjutud on väga palju. Tasub siinkohal tuua välja, et Go on arendatud Google'i poolt.

MIT litsents - vastava ülikooli nimest on oma õigustelt väga sarnane eelkirjeldatuga ning sellel jagatakse väga paljusid tarkvaraarendusvahendeid, näiteks Angular, JQuery ja NodeJS. Kasutusvaldkond sama - tasuta töövahendid, millel võid ehitad üles oma järgmise multi-miljonilise start-upi.

GPL litsents seevastu nõuab, et levitatud tarkvara jääb edasipidi levitatavaks ka uute tarkvarade (või selle derivatiivide) sees ja seega seejuures on ka jagatud avatava lähtekoodiga. Tehniliselt see tähendab, et kuigi tarkvara on avatud lähtekoodiga ja igaüks kompilaatori ja vastava protsessoriga saab seda ka "üles ehtitada", võib selle eest küsida viisil või teisel ka raha, kas siis konsultatsioonina, pilveteenuse pakkumise või muul viisil. Kõige tuntum (ja ka üks esimestest) GPL litsentsi kasutajatest - Linux operatsioonisüsteem, autorlusega põhjanaabrilt.

Kokkuvõtlikult - kui teed midagi head, mis teistele ka kasulik, aga pole liiga lahke seda panema raha teenima, kasuta GPL litsentsi. Kui leiad, et Sinu loodut võib kasutada igaüks milleks iganes, kasuta BSD või GPL litsentsi. Kui aga arvad, et leidsid oma koodiga kullasoone - mine konsulteeri litsentsibürooga, kuna see maailm on väga keeruline ning täis oma juriidilisi nõkse. Antud kirjatükk puudutas sellest vaid kergemat pinda ja vabade litsentside maailma.

Kasutatud kirjandus:
http://oss-watch.ac.uk/resources/licdiff
https://www.logicify.com/en/blog/software-licenses-overview-and-recommendations-for-use-in-development/
https://www.novell.com/coolsolutions/feature/1532.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_BSD_license
https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_GPL_license

Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus

Kõik on kuulnud Vana Testamendi kümnest käsust, et püsida moraalsena, kuid vähemad Virginia Shea Netiketi kümnest käsust (1994), et ka internetis kombekalt toime tulla. Kui Piibli kirjapanekust on möödas omajagu aega, siis arvestades konteksti on Shea põhimõtted vähemalt sama iidsed, kuid see ei tähenda, et mitte-asjakohased.

Mind isiklikult kõnetab kõige rohkem teine käsk: "Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus." Sellega seoses tuleb meelde palju värvikaid näiteid, kus see paika ei pea ja enamasti ikka sinna halvemuse poole. Töötades IT konsultatsiooniäris on viimasel ajal mitu kolleegi rääkinud kuidas mõned kliendid on justkui bipolaarsed - näost näkku kohtudes sulnid ja koostööaltid, saadakse üksteisest aru, tehakse kokkuleppeid ja plaane, õhkkond igati positiivne, ning piisab kohtumiselt kontorisse sõitmisest kui avad arvuti või nutitelefoni ning läbi erinevate kanalite hakkab pihta suuremat sorti tati pritsimine, pooled laused on trükitähtedega, rasvased ja hunnik hüüumärke, miski ei sobi ja nõudmised ei paista lõppevat. Ja nii korduvalt. Kuidas see võimalik on? Mis teil viga on? Kas inimesed teevad seda tahtlikult või ei saa ise aru? Kui sa reaalses elus ei räuska, siis miks sa seda internetis teed? Professionaalses mõttes on see muidugi lubamatu ja samas jääb sellest kõigest jälg maha, mille najal saab ka bipolaarsete ülemustelt aru pärida, ent kui nende jaoks on see samuti norm, siis on muidugi eriti nutune.

Mõned üksikud teistpidised näited on muidugi ka, aga harva. Kuuldu põhjal tuleb esimesena meelde nt kohtamisäpp Tinder, kus pannakse üles hurmavaid pilte ja räägitakse chatis viisakalt, kuid reaalsele kohtingule minnes ootab ees tahumatu hooldamata nässakas :)

Kasutatud kirjandus:
https://infogram.com/virginia-sheas-10-rules-for-netiquette-1g0n2owqewdnp4y