neljapäev, 19. märts 2020

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Käesoleva võrdlemisi põnev teemakäsitlus on mitmetahuline - ühelt poolt juriidika, teisalt eetika.
Alustan nende mõistete definitsioonist:
Kui arendaja loob tarkvara, oma lõbuks, oma otstarbeks ja paneb kõigile netti alla laadida, siis olenevalt selle komplekssusest võib paljudel teistel olla huvi (osa) seda tarkvara kasutada. Millal tohib, millal ei tohi? Kui naabrlinna-Ants oma pere eelarvet selle abil kasutab, ei tohiks olla ju muret. Kui aga Oracle selle endale kasutusse võtab ja korraliku raha eest edasi müüb, tekib selgelt põhjendatud ootus tulule ka endale. Eetikaküsimus - miks mitte siis kasutada koodi, kui sulged selle kinnisesse lähtekoodi kompileerituna ja keegi kunagi ei saa teada? Ei saagi.

Aga ei tohi. Copyright (eesti k ehk lähim "autoriõigus") sätestab, kuidas tohib intellektuaalomandit kasutada, muuta, levitada. Laialdaselt see tähendab, et ühtegi seda asja ei tohi teha ilma autori nõusolekuta.

Copyleft (parema mõiste puudumisel "vastupidine autorõigus") sätestab vastupidiselt vaikimisi õigused intellektuaalomandit levitada ja muuta ja luua "alus" uutele intellektuaalomanditele originaalist lähtuvalt.

Juriidiliselt eksisteerib palju litsenseerimismudeleid ja autorite poolt valitavaid võimalusi, mis peavad piirama selliseid tegevusi. Alustades tähtsamast - kas ja kuidas loodud tarkvara tohib levitada.
Peamiselt keskenduksin siin just konkreetsetele litsenseerimismudelitele nagu GNU GPL, Apache ja BSD.

Laialdaselt on BSD neist kõige "lõdvem": sinu koodi võib kasutada sisuliselt igaüks ilma piirangutega: arendada edasi, kasutada kommertseesmärkidel ning ka suletud lähtekoodis. Sisuliselt - tore et levitasid oma toodet, ma müün seda edasi või osana enda tootest, raha eest. Parim näide tarkvaramaailmast on laialdaselt levinud Django, React ja Go. Nendel teekidel/platvormidel arendatud tarkvara võib igaüks müüa või tasuta jagada nii suletud kui avatud koodiga. Ja näiteid, mis nendel keeltel on kirjutud on väga palju. Tasub siinkohal tuua välja, et Go on arendatud Google'i poolt.

MIT litsents - vastava ülikooli nimest on oma õigustelt väga sarnane eelkirjeldatuga ning sellel jagatakse väga paljusid tarkvaraarendusvahendeid, näiteks Angular, JQuery ja NodeJS. Kasutusvaldkond sama - tasuta töövahendid, millel võid ehitad üles oma järgmise multi-miljonilise start-upi.

GPL litsents seevastu nõuab, et levitatud tarkvara jääb edasipidi levitatavaks ka uute tarkvarade (või selle derivatiivide) sees ja seega seejuures on ka jagatud avatava lähtekoodiga. Tehniliselt see tähendab, et kuigi tarkvara on avatud lähtekoodiga ja igaüks kompilaatori ja vastava protsessoriga saab seda ka "üles ehtitada", võib selle eest küsida viisil või teisel ka raha, kas siis konsultatsioonina, pilveteenuse pakkumise või muul viisil. Kõige tuntum (ja ka üks esimestest) GPL litsentsi kasutajatest - Linux operatsioonisüsteem, autorlusega põhjanaabrilt.

Kokkuvõtlikult - kui teed midagi head, mis teistele ka kasulik, aga pole liiga lahke seda panema raha teenima, kasuta GPL litsentsi. Kui leiad, et Sinu loodut võib kasutada igaüks milleks iganes, kasuta BSD või GPL litsentsi. Kui aga arvad, et leidsid oma koodiga kullasoone - mine konsulteeri litsentsibürooga, kuna see maailm on väga keeruline ning täis oma juriidilisi nõkse. Antud kirjatükk puudutas sellest vaid kergemat pinda ja vabade litsentside maailma.

Kasutatud kirjandus:
http://oss-watch.ac.uk/resources/licdiff
https://www.logicify.com/en/blog/software-licenses-overview-and-recommendations-for-use-in-development/
https://www.novell.com/coolsolutions/feature/1532.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_BSD_license
https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_GPL_license

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar